11. mai 2019 pärastlõuna – meie „Teeme ära“ talgud olid planeeritud just selleks päevaks, kui Sõmerus sadas vihma, õhus olid mõned soojakraadid ja pori lärtsus. No pole parata – kui sinu tegevusi soovitakse kõrgemalt poolt veidi proovile panna, siis tuleb olemasolevaid klimaatilisi tingimusi aktsepteerida. Meist ilm ju ei sõltu, ei ole halba ilma, on valed riided.

Sõmeru on pisike küla, meid on umbes 80 inimest, vihmases laupäevaõhtus kogunes meist ligi 30. Nagu ikka – erinevates vanustes, erinevat värvi jopedes, erinevate oskustega seltskond. 14.05.2019 möödus aasta sellest kaunist kevadisest hommikust, kui küla , valla ja tolleaegse Harju Ühistranspordikeskuse koostöö tulemusena taastus bussiliiklus Sõmeru külani. Sellega seoses otsustasime talgute korras rajada lõpppeatusesse bussiootepaviljoni. Ja et ootajal igav ei oleks, lisasime väikese „maasika“.

Bussiootepaviljoni uhke ja tummise korpuse tellisime peipsiveere – mehe Illar Menindi käest. Ühistegevuse korras sai tehtud paviljonile põrand, täidetud postide alused, samuti ehitatud eesmine sein. Sama ühistegevuse käigus sõime Urmas Nemvaltsi praetud pannkooke, Styna Eerma küpsetatud vorste, kõikide perenaiste poolt valmistatud salatit – kooki – teed – morssi – pirnikompotti. Valget veini oli ka, aga ilm oli selle nautimiseks natuke liiga jahe. Bussiootepaviljon kujutab endas 60ndate televiisorit (nn. „Sipsiku telekas“), loodetavasti tunneb bussiootaja, kuidas „head lained pähe tulevad“ ( kartlikum ootaja võib väikese fooliummüts tuttmütsi alla peita). Telekal on nupud, mis helitugevust, kanalit ja pildi kontrastsust muudavad. Selleks tuleb aga püsti tõusta, pulti sel teleril ei ole. Liikumise soodustamises väljendub sõmerlaste võitlus liigse kehakaalu vastu.

Kiili vallas ei ole ühtegi statsionaarset näitusesaali. Selle olulise puudujäägi korvamiseks avasime kunstisaali oma bussiootepaviljonis – seal on esimesena üleval Sõmeru volbripiltide fotonäitus. Kui põrand sai valmis ja näituse ülespaneku hetk kätte jõudis, oli bussiootepaviljon korraga täis nobedate näppudega naisi – kõik tahtsid pilte üles panna. Näitusel on tõeliselt toredad fotod toredatest inimestest toredates riietes – kõik nõiad nagu volbrile kohane. Tulevikus plaanime näitusi vahetada.

Õhtuks jäi vihm üle, bussiootepaviljon sai valmis ja vorstid otsa, näituselt ja näitusesaalist vaatasid vastu omad säravate silmadega inimesed. Veiko Ilus tegi meist ühe viisaka ühispildi, mille lisan praegusele kajastusele. Ja ühe „sõmeru – moodi“ pildi, mida saate vaadata, kui omate sõmerlaste hulgas sõpru – tuttavaid, sest see sai tõeliselt totakas – lõbus.

Tänan eraldi töö , materjalide ja kaasamõtlemise eest Andres Aruaasa Raudsepalt, Marko Parvit Keldrimäelt, Kaupo Kaupmeest Sarapikust, Ervin Bernhardti Liblikalt, Urmas Nemvaltsi Haljamaalt, Avo Lendi Jaanisoolt ja Heigo Amorit Vähjalt. Ja kõiki teisi, kes kaasa lõid. Eriti meie armsaid perenaisi, kelle valmistatu ikka ja alati halva ilma heaks pöörab. Kiili valla poolt paigaldati jalgrattahoidja ja valgustus, tänu selle eest.
Tulge Sõmerusse bussi ootama või näitusele, võtke külalised kaasa. Näitus on avatud ööpäevaringselt igasuguse ilmaga, öösel lihtsalt võib olla häiritud nähtavus. Ja minge siis edasi Möllu allikale või Nabala – Paekna matkarajale.

Sõmerust, armastusega
külavanem Katrin Martinson, Sarapiku talu
Mai 2019