Autoriarhiiv: Ervin

Külast külla 2017

Sõmeru külapäev toimub sel aastal 29. juulil.

Kuna aasta 2017 on laste- ja noortekultuuri aasta, siis teeme ühiselt väikese metsamatka. Oodatud on kõik, kel hing on noor või lapsik.

Kohale on lubanud tulla sääsed, parmud ja palavus (või vihm).

Kohtume 29.07 kell 12.00 Angerja oja sillal Sõmeru külas (riigimaantee 11115). Tark paneb jalga pikad püksid ja head jalatsid. Meid ootab ligikaudu 5 km natuke metsikut maastikku üllatustega.

Kellele tundub metsas rähklemine liiga väsitav, on oodatud kohvikusse ja trummikontserdile Vähja talu õuele kella 14.00ks.

Tulge kohale!

Sõmeru küla Kiili vallarahva IX sportmängudel

diplom2016. aastal esmakordselt võistlustest osa võtnud küla saavutas suurepärase tulemuse.

Osalejate arv võrreldes külaelanike arvuga oli märkimisväärne (tervelt 28 võistlejat):
Marek Agar, Elisabet Amor, Heigo Amor, Jako Amor, Ervin Bernhardt, Kristiina Bernhardt, Mikk Bernhardt, Uku Bernhardt, Jon Eerma, Styna Eerma, Ken Hallen, Veiko Ilus, Helen Karu, Kaupo Kaupmees, Koit Kaupmees, Egert Killing, Anett Leosk, Grete Leosk, Raimo Lilletai, Urmas Nemvalts, Marko Puusaar, Henri Säkk, Janar Säkk, Kristi Säkk, Iirika Thomson, Toomas Thomson, Markko Toppi ja Vahur Õismaa. Südamlik käepigistus kõigile võistlejaile! Järgmisel aastal uuesti ja veel paremini!

Koostamisel on Nabala piirkonna pärimusjuttude kogumik

Nabala piirkonna rahvapärimust ei ole siiani süstemaatiliselt kogutud ega kirjastatud.

Kirjandusteadlane Mari-Ann Remmel on andnud nõusoleku koostada rohkete fotodega illustreeritud raamat “Nabala. Kohajutud ja legendid”. Raamatu ilmumine saab teoks 2017. aasta alguses. Kogumiku ilmumist toetab Kultuurkapital.

Nabala tänab roheluse ja rahuga. Raamat tänab käeshoitava sisu ja iluga.

Mida me teame Nabalast?

Nabala teeb eriliseks loodus ja tugeva kokkukuuluvustundega kohalik kogukond. Eriti tähenduslik on siinne vetevõrk, mis kulgeb nii maa all kui peal. Seda on küll maaparandusega tugevalt muudetud ja rikutud, ent siiski on veel praegugi maastikul näha jõesänge, allikaid, sildu, kurisuid jm karstinähtusi, millega seostuvad iseloomulikud legendid ja kohanimed. Ka kohanimi Nabala, mis tuleneb sõnast „naba“, lähtub tõenäoliselt nendest samadest veesoontest, mis ühendavad „nabanööridena“ suuremaid veekogusid.

Nabalas ei tohtivat kellestki halba rääkida – siin olevat kõik omavahel sugulased. Küllap see nõnda ka on, sest kuidas muidu saakski põliste juurtega kogukond läbi sajandite püsida ja kasvada. Nabala oli omaette ja eraldatud, soodega ümbritsetud metsatagune kant, kunagine mõisavald. Siinne külade arv on küll aja jooksul muutunud, kuid terve rida praeguseidki külasid eksisteeris juba muinasajal ning neid on mainitud Taani hindamisraamatus (Nabala, Sõgula, Sõmeru, Paekna jt). Külategevus jätkub ka tänapäeval, MTÜ Sõmerlased esindab Sõmeru küla Kiili vallas.

Ajaloost ja tänasest päevast

Tänapäeval on Nabala kuulsaks saanud hoopis muudel asjaoludel. Pealinna lähedase piirkonnana on kaevandajate huviorbiiti sattunud siinse karstunud pinnase lubjakivilademed, kohalikud inimesed on ärevil tuleviku ja elukeskkonna säilimise pärast. Maaparandusest tingitud loodusmaastiku muutused on niigi silmatorkavad – Angerja ojja suunatud vete tõttu on jäänud täielikult kuivaks paljud kurisud ning Nabala jõgi, kust kunagi said kohalikud elanikud isegi joogivett. Kohanemine jõe ümberpööramisega ei ole vanemal põlvkonnal veel tänaseni lõpule jõudnud. Tänaseni on rahval hästi meeles lood sellest, kuidas suurvee ajal talust tallu parvedega sõideti, ning kuidas omal ajal härjapaar veeneelukuristikku kadus ning hoopis teises allikas välja ilmus.

Nabala asustuse algus ulatub tuhandete aastate taha. Siin paikneb ka hulk muistiseid, mille hulgas on lohukive, kalmeid, kabelikohti ja sõjaaegseid pelgupaiku, neist osa kuulub ka riikliku muinsuskaitse alla. Vanad uskumused on põimitud vennastekoguduse vaimuga, mis jõudis siia koos hernhuutliku liikumisega juba 18. sajandil. Nabala rahvast on peetud väga usklikuks, samas on siin säilinud väga vanu tõekspidamisi, uskumusi ja kombeid, samuti nagu puhast loodust haruldaste liikidega.

Kogumiku „Nabala. Kohajutud ja legendid“ ilmumine võimaldab piirkonna pärimust raamatuks vormida ja lugejateni tuua, et lood, muistendid ja mälestused saaksid jagatud ega jääks vaid arhiiviriiulitele või kaduvasse inimmälusse.

Raamatu autor, kirjandusteadlane Mari-Ann Remmel endast:

Alates 1998. aastast olen osalenud mitmetes kohapärimusega seotud projektides ning kirjutanud ise projekte (vt ETIS), olles ERA kohapärimuse töörühma juht.

Alates 1990-ndast aastast olen regulaarselt käinud välitöödel pärimust kogumas, paiku ja inimesi pildistamas mitmel pool Eestis, sh kodukihelkonnas Jüris (sh Nabalas), Järvamaal, Tartumaal Otepää kihelkonnas, Muhumaal ja Setomaal, Matsalu ja Vilsandi rahvuspargis, Pihkva oblastis, samuti Siberis jm. Alates 1999. aastast on välitööd keskendunud kohapärimuse talletamisele.

Autorit toetavad korraldusliku poole eest hea seistes Liivi Tamm Vaidasoolt, Margit Miller Tuhalast ja Katrin Martinson Sõmerust. Palume Teie toetust, et raamat saaks sündida.

Kõikidele toetajatele soovime saata ilmunud raamatu kingituseks ning loomulikult märgime toetajate nimed ka raamatus ära. Raamatu ilmumist saab toetada annetusega MTÜ Sõmerlased arvele SEB pangas EE061010220249309222. Annetuse selgituses märkige ära ka oma postiaadress, et raamat õige toetajani jõuaks.

„Külast külla” Sõmerus

smr_kyla-01

Sõmeru küla asub Nabala karstialal Kiili valla lõunaosas, olles piirikülaks nii Kose kui Saku vallaga. Sõmeruni ulatub Nabala-Tuhala Looduskaitseala piir. Sõmeru küla koondab endas ka varasemalt Siberi küla alla kuulunud talusid ning 2013. aasta andmete alusel oli Sõmerus 70 registreeritud elanikku.

Külaelu Sõmerus on tasapisi aktiveerunud. 02.08.2015 kell 12.00 – 17.00 avab Sõmeru küla esmakordselt oma kujuteldavad väravad külalistele Sarapiku talu heinamaal, mis täidab sel ajal külaplatsi ülesandeid. Külaliste ootel on Huvitavate Leidude Kirbukas, samuti Sooja Suve Kohvik, kus pakutakse kohalike perenaiste poolt valmistatud hõrgutisi.

Suurte Tegude Toas ootab lapsi joonistamine suvesoojadele kividele, väikeste printsesside punupatsid, erinevad näomaalingud ja palju muud huvitavat. Ei unustata ka sportlikke tegevusi.

Naised saavad kätt harjutada kaltsuvaibaribade lõikamises ning külaliste abiga valmib ühiselt heegeldatud kaltsuvaip.

Ka meeste peale on mõeldud – kell 13.00 ja kell 15.00 õpetavad Sõmeru küla meistrid vikatiga heinaniitmist ning luiskamist.

Kell 14.00 ja kell 16.00 toimub joogaõpetus väikestele ja suurtele vabas õhus.

Kogu ürituse jooksul (kella 12.00 – 17.00ni) on avatud väike armas talumuuseum Kangru talus Sookaera külas. Kõik ootavad külalisi. Ja ilusat ilma.

Ürituse tulu kantakse küla fondi, et sellega üheskoos midagi uut ja põnevat luua.

Päikest südamesse kõikidele!

Sõmeru külarahvas

 

Sõmeru küla lipupäev

Sõmeru küla kogunes oma uuema ajaloo esimeseks ühiseks koosolekuks 8. septembril 2013. Seda võib lugeda ühise tegevuse taasärkamise alguseks Sõmeru külas. Sel kuupäeval võib küla taludes lipu heisata ning tähistada Sõmeru küla päeva. Igaüks võib kutsuda oma naabri külla ja talle heade naabrite puhul õnne soovida!